Töötlev tööstus
Töötleva tööstuse töökohtade arvu mõjutavad tehnoloogilised muutused, eelkõige tööstuse kõrgtehnoloogiliseks uuenemine ning materjalitehnoloogia arendamine. Toodete ja tootmise arenduseks vajab tööstus tootearendus- ja tööstusinsenere.
Automatiseerimine vähendab oskustöötajate ja lihttööliste hõivet, kuid samal ajal on rohkem vaja tööstuse spetsialistide, IT ja inseneeriaga seotud ametikohti. Automatiseerimine tekitab juurde ka uusi töörolle, nagu robotiseadistajad ja andmeanalüütikud või -töötlejad. Enamik uusi töökohti on tehnoloogiapõhised ning vajavad just tehnoloogia alaseid oskusi-teadmisi.
Töötlevas töötuses töötab 18% Eesti töötajatest ehk üle 120 000 inimese. Tulevikus tekib kõige rohkem töökohti juurde juhtidele, inseneridele ja töödejuhatajatele, veidi kasvab ka mehhatroonikute, tehnikute ja lukkseppade töökohtade arv. Tulevikus väheneb tööstusoperaatorite ja toodete valmistajate töökohtade arv, eriti rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses ning plasti- ja kummitööstuses.
Töötlevas tööstuses jääb puudu 2/3 inseneridest. Oskustöötajatest jääb puudu mehhatroonikuid, robootikuid ja automaatikuid. Nendel erialadel on lõpetajaid liiga vähe, mistõttu jagub tulevikus töökohti kõigile, kes eriala omandavad.
Pagareid, rätsepaid, õmblejaid, tislereid ja automehaanikuid koolitatakse kutsehariduses enam, kui neile jagub tulevikus tööd.
Tulevikus olulised oskused ja teadmised
- Kõrgtehnoloogiliste tööstusseadmete ja seadmeparkide arendusoskused
- Materjalide ja toorainete tundmine
- Optimeerimise tundmine
- Kvaliteedijuhtimise tundmine
- Loodus- ja reaalainete tundmine
- Baasdigioskused vilunud kasutaja tasemel
- Valdkondlike tarkvaralahenduste kasutamise ja programmeerimise oskused
- Oskus olla „tark tellija“
- Teadmised küberturvalisusest
- Andmeanalüüsi oskus
Info põhineb OSKA töötleva tööstuse tööjõu ja oskuste uuringul.