Tegevusjuhendaja

Tegevusjuhendaja töötab täiskasvanutega, kel on mõni psüühiline erivajadus - ta juhendab, suunab ja õpetab neid.

Tegevusjuhendaja toetab abivajaja taastumist, iseseisvust ja ühiskonnas osalemist. Ta suunab ja juhendab tegevusi eluks vajalike oskuste arendamiseks ja õppimiseks. Näiteks raha kasutamine ja planeerimine, asutustes asjaajamine ja teenuste kasutamine, kodu korrashoidmine, söögi tegemine, riiete valimine.

Tegevusjuhendaja töötab kas erihoolekandeasutuses, abivajaja kodus või mujal (sh haiglas, poes, näitusel jne).

Olenevalt psüühikahäire mõjust kliendi toimetulekule võib tegevusjuhendaja töö sarnaneda nõustajate või hooldustöötajate omaga. Olenevalt kliendi vajadustest teeb tegevusjuhendaja koostööd ka teiste tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistidega ning tööandjate ja kogukonnaga.

Tegevusjuhendajana töötamiseks on vajalik vähemalt erialane kutseharidus või tegevusjuhendaja koolituse läbimine. Tegevusjuhendajaks saab õppida kokku seitsmes koolis. Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele seab sotsiaalkaitseminister määrusega.

Sobivaks ettevalmistuseks on ka sotsiaaltööalane kutse- või kõrgharidus, sotsiaaltöötaja kutse, tegevusterapeudi kõrgharidus või kutse, eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane haridus, vaimse tervise õenduse kõrgharidus spetsialiseerumisena.

Eelkõige annab töökogemus erivajadustega inimestega aimu, kas inimene soovib ja talle sobib sellise sihtrühmaga tööd teha. Töökogemuse saab mõnes hooldusasutuses hooldustöötaja tööd tehes, samuti vabatahtliku tegevuse raames.

Tegevusjuhendajatele olulised, kasvava vajadusega ning arendamist vajavad oskused

• Oskus koostada kliendi eesmärkidest lähtuv tegevusplaan, kliendi toetamine ja juhendamine taastumisprotsessis.
• Teadmised erivajadustest, arengu- ja vaimsetest häiretest, sh spetsiifilised teadmised nagu autismispektri häired ja dementsussündroom.
• Klienditöö metoodikate tundmine.
• Ergonoomiliste töövõtete oskus.
• Teadmised tervislikust toitumisest.
• Kuna tegevusjuhendajate tegevusala tulevikus laieneb, muutuvad üha tähtsamaks ja möödapääsmatumaks tervisealased teadmised ja oskused, näiteks toitmine läbi sondi, hingamisteede puhastamine või ravimite andmine.
• Oskus kliendi vaba aega loominguliselt sisustada millegagi, mis pakub rõõmu, arendab tema vaimu ja oskusi.
• Julgus katsetada uusi lahendusi ja võtteid.
• Teadmised ja oskused füüsilise ja vaimse enesekaitse võtetest (sh verbaalse rünnaku ennetamine).
• Pühendumus, pealehakkamine, enesekindlus ja soov töötada inimestega.

Info põhineb OSKA sotsiaaltöö tööjõu ja oskuste vajaduse uuringul (2021), kus prognoositi valdkonna hõivet kuni aastani 2030.