Advokaat 1

Advokaat aitab klienti õigustoimingutes: nõustab klienti, valmistab ette dokumente ja lepinguid, esindab ja kaitseb klienti õigusvaidlustes. Advokaadil on õigus osutada riigi õigus...

Töö sisu

Advokaat peab tundma seadusandlust ja kohtupraktikat, andma kvaliteetset õigusabi ka keerukates õiguslikes vaidlustes ning omama põhjalikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi praktiseeritavas õigusvaldkonnas. Ta peab suutma anda hinnanguid materiaal- ja menetlusõiguse küsimustes ning advokaadi kutsetegevust ja kutse-eetikat puudutavates küsimustes. Advokaat peab olema võimeline tegutsema patrooni ja büroopidajana.

Advokaat on jurist, kes kuulub Eesti Advokatuuri. Advokatuuri liikmed on vandeadvokaadid vandeadvokaadi abid.

Vandeadvokaadi igapäevatöö võib tinglikult jagada kolmeks suuremaks valdkonnaks:

• klientide suuline või kirjalik nõustamine;
• õigusdokumentide koostamine;
• klientide esindamine kohtus, ametiasutustes või läbirääkimistel teiste isikutega.

Täpsemalt on vandeadvokaadi ülesanded järgmised:

• klientide nõustamine õigusküsimustes;
• klientide abistamine õiguslikul asjaajamisel;
• õiguslike dokumentide, õigusanalüüside ja arvamuste koostamine, huvipoolte esindamine läbirääkimistel;
• klientide esindamine ja kaitsmine kohtutes ning ametiasutustes;
• osalemine eksperdina õigusaktide väljatöötamisel.

Kohtuvaidluse edukas läbimine nõuab advokaadilt väga pingelist tööd, mis vajab süvenemist ja detailide uurimist. Esmalt tutvub ta materjaliga, siis uurib ja analüüsib vastava valdkonna seadusi, analüüsib tõendeid, misjärel töötab koos kliendiga välja kliendi positsiooni kohtuvaidluses. Kohtuistungil vaidlustab advokaat vajaduse korral vastaspoole seisukohti ja esitab sellele küsimusi. Advokaadi eesmärk kohtuvaidluses on veenda kohut kliendi seisukohtade õigsuses.

Ainult advokaatidel on õigus osutada menetluse asjus riigi õigusabi ehk õigusteenust Eesti kohtus või haldusorganis isikule, kes ei suuda selle eest tasuda. Vaid vandeadvokaadid saavad teha menetlustoiminguid Riigikohtus.

Tänapäeva keerulises õigusmaailmas ei saa advokaat olla hea asjatundja igas õigusvaldkonnas, mistõttu spetsialiseeruvad advokaadid sageli kindale valdkonnale. Advokaat on õigusteenuse osutamisel sõltumatu. Ta juhindub seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest, kutse-eetika nõuetest, headest tavadest ning südametunnistusest. Ta vastutab õigusabi andmisel tekitatud kahju eest, olles sõlminud asjakohase kutsekindlustuslepingu. Ta on kohustatud hoidma salajas kliendi või tööandja andmeid, mis on saanud talle teatavaks õigusteenuse osutamisel. Advokaat peab oma töös juhinduma seadustest, Eesti Advokatuuri eetikakoodeksist ning advokatuuri organite õigusaktidest (juhendid ja korrad).

Advokaadibüroos töötava advokaadi tasu määravad tema kvalifikatsioon ja turg.

Töövõimalused ja -keskkond

Vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi abina töötab umbes 850 inimest, tulevikus töökohtade arv veidi kasvab. Vastava haridusega lõpetajaid on piisavalt tuleviku töökohtade täitmiseks.

Vandeadvokaadi abid teevad suure tõenäosusega karjääri vandeadvokaadina. Advokaadid liiguvad tihti juristideks mujale era- või avalikku sektorisse ja neile on avatud ka karjäärivõimalused prokuratuuris, võimalik on kandideerida ka kohtunikuks. Advokaadid osutavad õigusteenust advokaadibüroode kaudu. Advokaadibüroo pidajad on advokaadiühingud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad vandeadvokaadid.

Advokaat töötab enamasti kontoris, kuid aeg-ajalt tuleb kohtuda klientidega ka väljaspool kontorit. Advokaat korraldab oma tööaega iseseisvalt, kuid ta peab järgima ametliku vastuvõtuaja nõudeid. Tavaliselt on advokaadil korraga käsil mitu juhtumit. Selle kõige kõrvalt peab ta end pidevalt täiendama.

Advokatuuri liikmed – vandeadvokaadid ning nende juhendamisel tegutsevad vandeadvokaadi vanemabid ja abid – on teinud põhjaliku kvalifikatsioonieksami ning tunnistatud advokaaditööks sobivaks nii hariduse, teadmiste kui ka isikuomaduste poolest.

Haridus ja väljaõpe

Advokaat peab omama õigusteaduse magistrikraadi või sellega võrdsustatud spetsialisti diplomit. Vandeadvokaadiks saamise eelduseks on varasem töötamine vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi abina või muul õigusalast magistrikraadi eeldaval ametikohal ning vandeadvokaadieksami sooritamine.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada advokaadina, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata humanitaarainetele ja ühiskonnaõpetusele.

Õigusteaduse bakalaureusekraadiga saab töötada õigusalaseid alusteadmisi nõudvatel ametikohtadel (kogenud juristi käe all).

Oskused,  teadmised ja eeldused

Advokaadil peavad olema süvateadmised õigusest, ta peab tundma õigusakte ning oskama neid tõlgendada ja praktikas rakendada. Töö on vaimselt pingeline ja vastutusrikas. Advokaat peab suutma käituda adekvaatselt ja tasakaalukalt ka keerulistes olukordades. See eeldab stabiilset närvisüsteemi ja võimet kontrollida oma emotsioone. Advokaat peab olema oma töös julge ja sihikindel.

 Põhilised vajaminevad oskused, teadmised ja iseloomuomadused:

• otsustus- ja analüüsivõime;
• loogiline mõtlemine;
• kirjalik ja suuline väljendusoskus;
• korrektsus;
• täpsus.

Kasuks tulevad teadmised majandusest, raamatupidamisest, õiguspsühholoogiast. Advokaat peab valdama läbirääkimistehnikaid ning oskama argumenteeritult oma seisukohti esitada ja kaitsta. Eetilised nõudmised advokaadile on väga kõrged – ülitähtsad on ausus ja kõrge moraal.

Tulevikus olulised teadmised ja oskused

• Mitmekülgsed ja valdkondade vahelised teadmised, nt konkurentsi- ja tehnoloogiaõigusest, piiriülestest ja finantsalaga seotud regulatsioonidest ning rahvusvahelisest õigusest
• Kliendi varade haldamise korraldamise oskus
• Töö eeldab head kliendisuhete loomise ja hoidmise oskust, juhtimis- ja turundusoskuseid
• Võõrkeelte oskus